Esildis ehk sünopsis on lühike (1–2 lk) kokkuvõte stsenaariumi ideest ja põhisündmustest. Lühifilmi puhul on see kuni pool lehekülge. Sõna sünopsis on pärit kreeka keelest (kr synopsis) ja tähendab otsetõlkes tervikuna nägemist, ehk maakeeli ülevaadet. Esildise kirjutamise oskust on raske ülehinnata, sest tegemist on esitlusdokumendiga, millest võib sõltuda, kas film leiab rahastuse või mitte. Sünopsis kirjutatakse proosavormis, oleviku ajavormis. Selle kirjutamiseks ei pea kasutama kindlat fonti. Koolitööna valminud sünopsistes kasutatakse traditsiooniliselt Courier New’ fonti.

Esildise tähtsaim osa on juhtlause (ingl logline või premise), esildise esimene lause, mis (enamasti) kirjeldab draamateose konflikti ehk seda, kuidas sünnib teose põhipinge, annab lugejale teada, kes on peategelane, mis on tema eesmärk ja peamine takistus eesmärgi saavutamisel. Sünopsis sisaldab alati infot kõigi peamiste tegelaste (protagonisti ja antagonisti) kohta. Samuti on info protagonisti keskse probleemi ning tema arengu alguse ja lõpu kohta. Teose peamine teema ei pea olema sünopsises selgelt sõnastatud, kuid see tuleks vähemalt vihjeliselt lugejani tuua. Samuti peab sünopsisest olema võimalik välja lugeda filmi sihtrühm, kellele film on suunatud.

Sünopsise stiil ja tonaalsus peaks vastama filmi olemusele, tõsise filmi sünopsist ei kirjutata naljatoonis. Sünopsis võib olla emotsionaalne ja võib sisaldada hinnanguid. 

Esildise algusse kirjutatakse filmi pealkiri ja stsenaariumi autorid.

Sünopsis peab alati sisaldama kirjutatava loo lõpplahendust. 

Lisa: Festivalisünopsis on lühike kokkuvõte juba valminud filmist, mille eesmärk on äratada lugeja huvi filmi vastu ning aidata tal teha otsus, millist filmi vaatama minna. Festivalisünopsis jätab filmi lõpu õhku ja peamisele dramaatilisele küsimusele vastamata, et vaataja filmielamust mitte rikkuda.