1. Sobivate võttekohtade leidmiseks tehakse esialgu stsenaariumi tehniline analüüs (breakdown) seal sisalduvate keskkondade ja võttekohtade osas. Milline on lugu? Mis ajastul toimub? Millised on loolised iseärasused ja vajadused? Analüüsi teevad tavaliselt võttekoha skaut ning peakunstnik.
Analüüsi käigus tuvastatakse, millised võttekohad on filmi jaoks vajalikud ja mis on nende puhul olulised aspektid.
Näide:
| STSEEN | KESKKOND | INT/EXT | KIRJELDUS |
| 1 | TREPID | EXT | Ilma käsipuudeta kivitrepid pargis |
| 2 | PETROOLEUMI POOD | INT | Aasta on 1947; vähe sisustust, petrooleumikanistrid, asub tänavatasandil või keldrikorrusel (peab olema võimalik näidata, et keegi läheb tänavalt mööda või luurab akna taga) |
| 3 | … |
2. Analüüsi põhjal koostatakse võttekohtade nimekiri ja kirjeldused.
3. Potentsiaalsete võttepaikade kaardistamiseks tehakse eeltöö – varasemad kogemused eelnevate filmide pealt, võttekohtade kataloogid ja raportid (koostatud produktsioonifirmal või võttekoha skaudil NB: kataloogide puhul on oluline nende uuendamine, sest võttekohtade seisukord muutub pidevalt). Oluline on koostöö loomingulise meeskonnaga (eriti režissöör ning operaator-lavastaja ja peakunstnik), et mõista ühtset nägemust ning kuidas konkreetseid võttekohti ette kujutatakse. Samuti tuleb tihtipeale arvestada ka eelarve võimalusi.
4. Potentsiaalsete võttekohtade külastamine – paralleelselt eeltööga toimuvad külastused potentsiaalsetesse võttekohtadesse. Sobivate võttekohtade leidmine on üsna ajamahukas protsess, mistõttu tuleb võttekohtade külastamisega alustada juba varakult, tihtipeale toimub võttekohtade otsimine veel ka tootmisprotsessi alguses. Võttekohtade skautide eesmärk on leida võimalikult head ja režissööri ja ülejäänud loomingulise meeskonna nägemusega sobivad võttekohad, mida režissöörile välja pakkuda. Kooliprojektide puhul käib režissöör juba skautidel ise kaasas.
Skautimise puhul on oluline heade fotode tegemine (kasuks tuleb hea kvaliteet, õige valgusrežiim) samuti on oluline jäädvustada võttekoht erinevate nurkade alt, et anda hiljem mitte kohal viibinud meeskonnaliikmetele (režissöör jt) edasi võimalikult terviklik ülevaade. Võttekohtade skaut kaardistab, dokumenteerib ja illustreerib kõik potentsiaalsed võttekohad nii, et seda oleks võimalik pärast filmimeeskonnale esitleda.
Lisaks fotode tegemisele, kogutakse juba skautimise käigus kõigi võttekohtade kohta oluline informatsioon võtete korraldamise seisukohalt.
Võttekohtade skautimise puhul tuleb arvesse võtta järgmist:
- üldine esteetika ja sobivus režissööri jm loomingulise meeskonna nägemusega
- tootmise kulukus
- võttekoha valgustingimused (interjööris ja eksterjööris)
- ilmatingimused (eksterjöör)
- parkimisvõimalused ning meeskonnale vajalike tingimuste loomise võimalikkus (staap, WC, grimmi- ja kostüümiruumid, tehnika hoiustamine, puhkeala, catering jne)
- ligipääsetavus ja muud logistilised tingimused
- elektrivõimalused ja/või generaatorite kasutamise võimalikkus
- võttekoha omanike ja naabruskondsete nõusolek
- kohaliku omavalitsuse jm ametivõimude nõusolek
Selleks on hea kasutada kontroll-nimekirja:
5. Parimate võttekohtade väljapakkumine režissöörile. Võttekohtade külastamine (võimalusel) koos režissööriga.
6. Võttekohtade kinnitamine koostöös režissööri, operaator-lavastaja, peakunstniku ja produtsendiga.
7. Võttekohtade külastamine (recce) koos 1. AD ja võttemeeskonna osakondade juhtidega, et detailideni planeerida ja läbi viia kõik filmivõtete jaoks vajalikud ettevalmistused võttekohtades. Sel ajal toimub ka kõiksuguste kokkulepete sõlmimine nt omavalitsuste ja võttekohtade omanikega, toimub lubade ja litsentside taotlemine jms.