Eriolukordade ja lahenduste dokumendi koostab produtsent stsenaariumi analüüsi ja talle olemasoleva info põhjal, et tuvastada, millised on stsenaariumist tulenevad võimalikud eriolukorrad, kuidas neid lahendada ja riske maandada. Riske hinnates tuleb läbi mõelda, kas midagi teie plaanitavates ettevõtmistes võib tekitada ohu elule, varale, võttepaigale (keskkonnale), kolmandate osapoolte varale, filmitavale materjalile või teie (ja ülikooli) mainele.
Eriolukord tudengifilmis on igasugune ettevõtmine, mida pole veel õpitud või kogetud. See on tootmisprotsessi osa, tegevus või olukord, mis võib vajada väga palju aega, tööjõudu või lisaressurssi. Reeglina on tegu stsenaariumist või produktsioonist lähtuva ambitsiooni või näiliselt lihtsa vajadusega – midagi, mille teostamise kogemust keegi meeskonnast ei oma. Tegu on eriolukorraga, kui võtteplatsil on “lollid”, lapsed ja loomad (LLL) või kui plaanite filmida ekstreemsetes lokatsioonides ekstreemse ilmaga. Eriolukord on igasugune ettevõtmine, mida pole veel õpitud või kogetud.
Selle dokumendi puhul on põhimõtteliselt tegemist riskihindamisega, mis võtab arvesse võimalikke ebasoodsaid olukordi (ilmatingimused, võttekohtade ligipääsetavus, tehniliselt keeruliste soorituste vajadus jne) ning ohtusid nt meeskonna ja näitlejate tervisele, filmitegemise käigus kasutatavale varale (nt võttekohtade sisustus, väärtuslikud esemed jne) ning samuti juba kohaldatud meetmeid ja läbi viidud tegevusi nende maandamiseks.
Riskihindamine koosneb kolmest sammust:
- Ohtude (eriolukordade) tuvastamine
- Riskide hindamine
- Meetmete välja selgitamine, millega riske maandada, kontrollida ja elimineerida.
Iga võimalikku eriolukorda tuleks hinnata selle tõenäosuse ning tagajärgede põhjal (vt riskihindamise tabel), milline selle riskitase on ning planeerida vastavalt sellele edasised tegevused (vt tegevusplaan) nende võimalike eriolukordade lahendamiseks. Lisaks tuuakse dokumendis eraldi välja olulised kontaktid eriolukordade puhuks, et need oleksid vajadusel kiiresti leitavad.