Stsenaarne kavand (ingl outline) reastab loo kõik stseenid. Stsenaarse kavandi pikkus on 20–90 lehekülge (lühifilmi puhul kuni 10 lehekülge). Kõige rohkem mõjutab stsenaarse kavandi pikkust see, kas iga stseeni sisu on lahti kirjutatud loetelu või ühtse kirjeldusena – valik sõltub üksnes stsenaristi eelistusest. Detailsuselt meenutab stsenaarne kavand valmis filmistsenaariumit. Suurima erinevusena filmistsenaariumist ei sisalda stsenaarne kavand dialoogi, kuid võib sisaldada näiteid sellest. Dialoogi sisu on küll stseeni sisu kirjelduses alati lahti kirjutatud.

Stsenaarset kavandit kirjutades kasutatakse enamasti fonti Courier, Courier New või Courier Final Draft ja teksti suurusega 12 – nii on lihtsam stsenaarne kavand stsenaariumiks laiendada. Stsenaarse kavandi kirjutamiseks võib kasutada kõige tavalisemat tekstiredaktorit, aga stsenaariumi kirjutamise tarkvara lihtsustab jällegi stsenaarse kavandi stsenaariumiks laiendamist.

Täispika mängufilmi ja telesarja stsenaarne kavand on jagatud vaatusteks (vajaduse korral eristatakse loo põhiosast ka proloog ja epiloog). Lühifilmi puhul enamasti vaatusi ei märgita.

Igale stseenile kirjutatakse pealkiri. Stseenipealkirja alguses esitatakse mõne sõnaga stseeni sisu. Sellele järgneb tüüpiline stseenipealkiri tegevuskoha ja -ajaga. Ka soovitan pealkirja lõppu märkida, mis leheküljele stseen paigutub või kui pikk stseen lehekülgedes on. Viimasel juhul tasub kavandi lõppu märkida stsenaariumi kogupikkus. Stsenaarne kavand kirjutatakse enamasti reavahega 1,0, et ühele leheküljele jääks võimalikult palju informatsiooni. Sellega seoses on mõistlik stseenipealkirjad alla joonida, et neid oleks muust tekstist lihtsam eristada. Osa stsenariste eelistab kõik stseenid nummerdada.